Arvesta kingisaaja kultuuriliste eripäradega

3. samm ideaalse reklaamkingituseni: arvesta kingisaaja kultuuriliste eripärade ja etiketiga

Reklaamkingitused ja ärimeened on kui omamoodi universaalne keel, mis lubab suhelda inimestega kõikjal üle maailma. Konks on aga selles, et eri paigus võidakse seda keelt mõista kardinaalselt erinevalt: see, mis ühes kultuuriruumis on meeneks igati sobilik, võib teises riigis olla täielik läbikukkumine või isegi solvang. 

Ebasobiva kingituse tegemine võib ärisuhtele tublisti kahju teha või selle koguni katkestada. Enamasti tuleneb selline oskamatus võhiklikust sümbolite kasutamisest, olgu need siis verbaalsed või ainelised. Näiteks üks California ehitusfirma kinkis Taiwani äripartneritele rohelised pesapallimütsid, teadmata hiina kõnekäändu, et roheline müts mehe peas tähendab, et naine petab salaja oma meest. Kui sel korral valmistas prohmakas mõlemale poolele vaid piinlikkust, siis kord läks ühel USA elektroonikatootjal valesti valitud meene pärast Hiinas suurem tehing luhta. Ameeriklased kinkisid võõrustajatele kena kristallkilpkonna, millest hiinlased lugesid välja Lääne vihje sellele, et Hiina tööstus on Lääne omast kõvasti maas. Igal juhul tekkis Hiina kommunistlikus parteis korralik poliitiline torm ning juba silmapiiril terendanud tellimus anti konkurentidele Jaapanist. 

Vanade eestlaste kombestik näiteks pidas sobimatuks noa kinkimist, kuid sellele leiti ka lahendus: noa saaja peab kinkijale andma vastu mündi ja ebaõnn ongi ära hoitud. Siiski ei ole Eestis etikett nii range ning sageli on võimalik libastumine naljaks pöörata ilma suuremaid kahjusid kandmata. Välismaal see aga nii lihtne ei pruugi olla. 

Alusta välispartnerite kaardistusega

Plaanides kingitusi välismaistele äripartneritele kultuuride ristumiskohtades, tuleb olla kursis vastaspoole tavadega ning valida kingitusi äripartneri päritolust lähtuvalt. Seega võiks kingituste ja meenete kontseptsiooni loomist alustada võtmepartnerite päritolu kaardistamisega.  Kui vajad kingitusi välispartneritele, siis kaardista enda jaoks peamised sihtriigid. Oma kliendid võiks jagada regionaalselt erinevate maailmaosade vahel. Kindlasti joonistuvad välja teatud iseloomulikud jooned, mida ja kuidas võib kinkida Euroopas ning Skandinaavias võrreldes näiteks sellega, mis on sobilik Aasias, USA-s või Aafrikas. USA-s, Euroopas ja Põhjamaades on reklaamkingituste olulisus väiksem ning teema tervikuna äriajamisel tihti n-ö tore täiendus (ingl.k nice to have). Seevastu Aasia ja Aafrika riikides tuleb kingitustele ja kinkimise etiketile, samuti kingituste pakkimisele ja üleandmisele läheneda oluliselt põhjalikumalt.

Lääne ja Ida põhijooned

USA-s ja Euroopas otseselt kinkimist ei eeldata, küll on tänukinke kombeks teha ühiste sündmuste ja tähistamiste puhul, kena žest on tänada aeg-ajalt koostöö eest vms. Seevastu näiteks Jaapanis ja Hiinas sümboliseerib kingitus kohustuste täitmist ning kingisaaja rolli austamist oma elus. Tööalased kingitused on tavaliselt isiklikku laadi, mis sümboolselt tähistavad suhte iseloomu. Jaapanis ja Hiinas viiakse kingitused kõigile, kellega kohtutakse. Samuti on oluline kingituse üleandmise aeg ja viis. Kingitus tehakse esimesel kohtumisel ja vastukink saadakse viimasel. Kingitus ulatatakse vastuvõtjale alati kahe käega. 

USA-s, Euroopas ja Skandinaavias pole värvid otseselt olulised, kuid Jaapanis ja Hiinas on pakendi värv väga sümboolne. Aasias peaks näiteks vältima valget värvi, mis on seotud surmaga. Seevastu punast, rohelist või kollast peetakse enamasti pakendi jaoks sobivaks. 

Veel üks oluline aspekt, mida kingitust tehes tuleb arvestada, on religioon. Näiteks ei kingita hindudele kunagi nahast valmistatud tooteid, sest lehm on nende kultuuris püha loom. Moslemile kingitust valides tuleb silmas pidada, et hea kingitus on kui kompass, mis sümboliseerib Meka leidmist. Selles kultuuriruumis loetakse halvaks meeneks alkoholi ja sealihaga seotud kingitusi. Võrdluseks on veinid, konjak ja muu alkohol USA-s, Skandinaavias ning Euroopas väga levinud ärikingitused. 

Toidu kinkimisega tasub üldse olla ettevaatlik. Näiteks juudid võivad kahelda kas kingitud toit on ikkagi koššer ehk judaismi ususeadustele vastav. Kui selgub, et see nii pole, teeb kingitus pigem ärisuhtele kahju. Toidu puhul tuleb arvestada ka allergiatega jms.

Kinkide üleandmisel tuleb arvestada:

• Ärikingituse maksumust ehk kingituse väärtust – see võib välissuhetes libastumisi põhjustada.

• Piirkonnale omaseid traditsioone, sh värvide tähendusi eri kultuurides ja  kingituste avamise aega. Kui mõnes kultuuris tuleb seda teha tingimata hiljem, siis näiteks Lõuna-Ameerikas eeldab kinkija, et kink avatakse tema juuresolekul kohe sealsamas. 

• Tavasid selles osas, kellele kink üle anda. Läänes on ettevõtte või organisatsiooni juht sageli ennekõike kolleeg, kellega suheldakse sõbralikult sina-vormis. Seetõttu võetakse üldiselt huumoriga seda, kui esmakordsel kohtumisel ei anta ärimeenet kõige kõrgema ametiga isikule ruumis. Seevastu Aasias on boss teistest positsioonilt peajagu üle, mis väljendub ka suhtlusstiilis ja aupaklikkuses. 

• Arvestada tuleb ka punktuaalsust ning erinevusi Lääne ja Ida kellatundmises. Kui Põhja-Euroopas tähendab kell 12 kohalesaabumist täpselt kell 12, siis Aasias võib see jääda kuhugi kella 11 ja 14 vahele. Euroopas on kohtumisele kaks tundi hilineda äärmiselt piinlik, kuid mõnel pool Aasias ei pruugita sellises “paindlikkuses” üldse probleemi näha. Sellega tuleb lihtsalt leppida isegi siis, kui see on harjumatu ja ebamugav. 

Kokkuvõttes saab vältida välispartnerile ärikingitusi tehes saatuslikku altminekut, kuid teed korraliku eeltöö: uuri äripartneri kultuuritausta, usulisi ja isiklike eelistusi. Saad seda teha internetis surfates, kuid veelgi parem on taustainfo kogumine samast rahvusest inimeselt või selles välisriigis juba tegutsevalt ettevõtjalt. Kui sellist tuttavat ei ole, võib tähtsate kohtumiste eel uurida maad oma riigi Kaubandus-Tööstuskoja vastava piirkonna välisesindusest või välisministeeriumist. Halba ei tee ka etiketi ja kultuurierinevuste eksperdilt nõu küsimine.

Blogipostituse autor Mari-Liis Vaher

Artikkel põhineb raamatul “10 sammu ideaalse kingituseni” (autorid M-L. Kallismaa, R. Vaher, 2017)